Viimsi vallavalitsus rajab LIFE UrbanStorm projekti raames uut e-lahendust sademesüsteemi juhtimiseks, mille eesmärk on anda reaalajas ülevaade sademesüsteemi toimimisest valla võtmepiirkondades, et saaks operatiivselt reageerida üleujutusohtudele ja teistele probleemidele.

Alates 2019. aasta kevadest on tehtud valla sademevee valgalade geodeetilisi uuringud, mille käigus mõõdistati pooltesse Viimsi sademevee valgaladesse jäävad sademesüsteemid: kraavid, sademeveekanalisatsiooni ja drenaaži torud ning nende kaevud kuni mereni. Novembris paigaldati 4 ilmajaama, mis mõõdavad üle kogu valla sademeid, tuule kiirust ja suunda, temperatuuri ja õhuniiskust. Ilmajaamu kasutatakse, et saada täpsemat info valla meteoroloogiliste andmete kohta, täiendades sellega Riigi Ilmateenistuse Rohuneeme rannikujaama poolt edastatavat.

Lisaks nendele paigaldatakse 2020. aasta alguses sademevee vooluhulga mõõtureid mitmele erinevale sademevee valgalale. GSM ühendusega veetaseme mõõtmise andurid edastavad andmed vähemalt 5-minutilise sammuga tarkvaralahendusse, mille vallavalitsus loob 2020. aasta jooksul koostöös projekti partneri Eesti Maaülikooliga.

Vihmavesi

Tarkvaralahendus koos ilmajaamade ja vooluhulga mõõturitega võimaldab analüüsida seireandmeid potentsiaalsete ja reaalsete hädaolukordade avastamiseks, näiteks kui truubi ees on takistus, mis 3-tunnise vihma korral põhjustaks uputuse ülesvoolu jäävatel aladel. E-lahendusega koonduvad ühtsesse andmekogusse sademesüsteemi võtmeandmed, mis on sisendiks projekti raames rajatavale sademevee juhtimissüsteemile.

Ühtlasi vaadatakse järgmisel aastal üle sademesüsteemi juhtimise korralduslik pool ja vajaduse korral tehakse muudatused valla õigusaktides, nt küsimuses, kuidas toimub hädaolukorra likvideerimiseks vajalike tegevuste elluviimine.

2020. aasta lõpus liidetakse Viimsi sademesüsteemiga ka 4 looduspõhist lahendust kahes piirkonnas – Viimsi mõisa park ja Karulaugu parkla. Kui muud tavapärased lahendused on orienteeritud vee kiirele kogumisele ja ärajuhtimisele, siis uue 4 lahendusega väheneb kanalisatsiooni jõudev maksimaalne hetkevooluhulk ning välditakse ühtlasi sademevee reostumist ja selle edasikandumist.