Viimsi mõisa pargist voolab läbi suur osa Pärnamäe veehoidla ümbruses paikneva elamupiirkonna ning Viimsi aleviku sademevesi. Näidisala eesmärk on kasutada pargis looduslähedasi sademevee süsteeme, mis kuivendavad pargi territooriumil pinnast, kaitsevad parki läbiva kraavi kaldaid erosiooni eest, vähendades voolu kiirust kraavis ning muuta nende tegevusega parki kohalike seas populaarsemaks.

Käesolev projekt käsitleb pargi lõuna-kagu piirkonnas paiknevat kraavi ja selle ümbrust vahetus läheduses. Projektiga hõlmatav ala ulatus on ligikaudu 5 m kahele poole kraavi teljest ning kraavi äravoolu juures liigniisked alad kahel pool kraavi. Olemasoleva kraavi seisukord on ebaesteetiline. Pargis küll niidetakse igal aastal, kuid kraavi ümbrus on kohati võsastunud. Samuti on pargi valdajal lähiajal plaanis ka sanitaarraie, mida teostatakse vastavalt hoolduskavale. Sanitaarraie käigus eemaldatakse halvas seisukorras puud, olulisi vaateid varjavad puud ning kraavis ja kraavi nõlvadel kasvavad puud.

Lisaks ebaesteetilisele kraavile on kõnealust kraavi ümbritsev pargi osa liigniiske. Kraavi kerge süvendamise ja voolu parandamisega loodetakse ümbritseva ala niiskusrežiimi parandada. Lisaks on projekteeritud kahele poole kraavi kõige märjematele aladele dreenkanalid. Dreenkanalite piirkonnas planeeritakse maapind ühtlase kaldega kraavi suunas. Selliselt lohkude kaotamisega ja maapinnal voolavate sademevete ärajuhtimisega paraneb pinnase niiskusrežiim ning pargi kõrghaljastus on vähem ohustatud haigustele.

Kujunduses on kasutatud materjale, mis on pargis juba olemas ning sobilikud ka ajaloolisesse miljöösse. Kujunduskontseptsiooni kohaselt säilitatakse läbi pargi looklev kraav, sidudes see esteetiliselt juba korrastatud eesvooluveekogudega. Laienduste projekteerimisel on lähtutud soodustavast pargimaastikust, mis võimaldab uutel elementidel maastikku sulanduda paiga iseloomu pigem rõhutades kui muutes. Kraavi muudavad huvitavaks laiema veepeegliga ning veetõkete ja kärestikuga lõikude vaheldumine. Kosk on olnud ka varasemalt pargi veesüsteemi elemendiks. Tänaseks pole teada, kus see varasemalt asunud on. Projekteeritud haljastuse kontseptsiooniks on võetud erinevate vee- ja kaldataimedega kraavi nõlvade ilmestamine jättes kraavi samas täies ulatuses vaadeldavaks. Haljastus on projekteeritud gruppidena.

Renoveeritava kraavi pikkus on 225 m. Projekteeritava ala suurus on 4600 m². Projektiala piires on ettenähtud ala korrastamine. Korrastatava kraavi asukohta ei muudeta. Kohati on muudetud kraavi põhja laius ja nõlvus. Eesmärk on säilitada lookleva kaldajoonega kraav kogu ulatuses. Kraavi põhja laiuse muutmisega suurendatakse lõiguti veepinda. Kogu kraavi pikkuses on projekteeritud veetõkkeid, mis takistavad veevoolu kiiret kulgemist, kohati aitavad reguleerida kraavi pikikallet erosiooni vähendamiseks, tekitavad veevulinat ning mitmekesistavad miljööd. Kraavi on ka projekteeritud mitmeid ühenduskohti – astekividega ning tammiga. Tammil olev jalgtee on 2 m lai.

Üldiselt võib kraavi jaotada kolmeks piirkonnaks – kraavi lõunaosa kiirevooluline osa, võsastunud keskosa ja aeglasevooluline põhjaosa. Kraavi eriilmelisi piirkondi on kujundamisega võimendatud, mis muudab veekogu atraktiivsemaks.

Projektiga saad tutvuda siin