Testalade ehitus on viidud lõpuni.
Viimsi mõisa pargist voolab läbi suur osa Pärnamäe veehoidla ümbruses paikneva elamupiirkonna ning Viimsi aleviku sademevesi. Testala eesmärk oli kasutada pargis looduslähedasi sademevee süsteeme, mis kuivendavad pargi territooriumil pinnast, kaitsevad parki läbiva kraavi kaldaid erosiooni eest, vähendades voolu kiirust kraavis ning muuta nende tegevusega parki kohalike seas populaarsemaks.

Käesolev projekt käsitles pargi lõuna-kagu piirkonnas paiknevat kraavi ja selle ümbrust vahetus läheduses. Projektiga hõlmatav ala ulatus oli ligikaudu 5 m kahele poole kraavi teljest ning kraavi äravoolu juures liigniisked alad kahel pool kraavi. Olemasoleva kraavi seisukord oli ebaesteetiline. Pargis küll niidetakse igal aastal, kuid kraavi ümbrus oli kohati võsastunud. Täiendava tööna on pargi valdajal lähiajal plaanis ka sanitaarraie, mida teostatakse vastavalt hoolduskavale. Sanitaarraie käigus eemaldatakse halvas seisukorras puud, olulisi vaateid varjavad puud. Kraavis ja kraavi nõlvadel kasvavad puud eemaldati tööde käigus.

Lisaks ebaesteetilisele kraavile oli kõnealust kraavi ümbritsev pargi osa liigniiske. Kraavi kerge süvendamise ja voolukiiruse aeglustamisega parendati ümbritseva ala niiskusrežiimi. Lisaks oli projekteeritud kahele poole kraavi kõige märjematele aladele dreenkanalid. Dreenkanalite piirkonnas planeeriti maapind ühtlase kaldega kraavi suunas. Selliselt lohkude kaotamisega ja maapinnal voolavate sademevete ärajuhtimisega paraneb pinnase niiskusrežiim ning pargi kõrghaljastus on vähem ohustatud haigustele.

Kujunduses on kasutatud materjale, mis olid pargis juba olemas ning sobilikud ka ajaloolisesse miljöösse. Kujunduskontseptsiooni kohaselt säilitati läbi pargi looklev kraav, sidudes see esteetiliselt juba korrastatud eesvooluveekogudega. Laienduste projekteerimisel lähtuti soodustavast pargimaastikust, mis võimaldas uutel elementidel maastikku sulanduda paiga iseloomu pigem rõhutades kui muutes. Kraavi muutsid huvitavaks laiema veepeegliga ning veetõkete ja kärestikuga lõikude vaheldumine. Kosk oli ka varasemalt pargi veesüsteemi elemendiks. Siiani pole teada, kus see varasemalt asus. Rajatud haljastuse kontseptsiooniks oli võetud erinevate vee- ja kaldataimedega kraavi nõlvade ilmestamine jättes kraavi samas täies ulatuses vaadeldavaks. Haljastus rajati gruppidena.

Renoveeritava kraavi pikkus oli 225 m. Projekteeritava ala suurus oli 4600 m². Projektiala piires oli ettenähtud ala korrastamine. Korrastatava kraavi asukohta ei muudetud. Kohati muudeti kraavi põhja laiust ja nõlvust. Eesmärk oli säilitada lookleva kaldajoonega kraav kogu ulatuses. Kraavi põhja laiuse muutmisega suurendati lõiguti veepinda. Kogu kraavi pikkuses oli projekteeritud veetõkkeid, mis takistavad veevoolu kiiret kulgemist, kohati aitavad reguleerida kraavi pikikallet erosiooni vähendamiseks, tekitavad veevulinat ning mitmekesistavad miljööd. Kraavi oli ka projekteeritud mitmeid ühenduskohti – astekividega ning tammiga. Tammil olev jalgtee on 2 m lai.
Üldiselt võib kraavi jaotada kolmeks piirkonnaks – kraavi lõunaosa kiirevooluline osa, võsastunud keskosa ja aeglasevooluline põhjaosa. Kraavi eriilmelisi piirkondi oli kujundamisega võimendatud, mis muudab veekogu atraktiivsemaks.

Projektiga saad tutvuda siin