Eile, 17. augustil võttis Viimsi vallavolikogu vastu Viimsi valla kliimamuutustega kohanemise arengukava 2021-2031 (KLAK), mille peamine eesmärk on suurendada valla valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks ning kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks.
Olles üks esimesi valdasid Eestis, kes sellise arengukava on koostanud, on Viimsi seadnud üheks arengueesmärgiks kujundada vallast parima elukeskkonnaga kodupaik, mis pakub rahulikku ja turvalist elukeskkonda. Kliimariskid võivad aga avaldada nii negatiivset kui ka positiivset mõju elukeskkonna kvaliteedile, mistõttu on oluline, et vald teadvustaks võimalikke riske, näeks ette tegevused nendega toimetulekuks ning oskaks ära kasutada kliimamuutuste võimalikku positiivset mõju, tõukamaks tagant soovitud arenguid.
KLAK annab detailse ülevaate prognoositavatest kliimamuutustest ja nende mõjust vallale ning seab eesmärgid muutustega kohanemisel. Kava koostamisel hinnati kliimamuutuste mõju järgmistele valdkondadele: maakasutus ja ruumiline planeerimine, hoonestu, transport ja liikuvus, energiamajandus, veemajandus, tervis, looduskeskkond ja elurikkus, turism ja rekreatsioon, tervis, hädaolukordadega toimetulek ja jäätmed. Kohanemismeetmed kavandati olulisemate kliimariskide maandamiseks, sh üleujutuste ja soojussaarte tekke ja mõjude vähendamiseks, joogivee kättesaadavuse, säästva ja ohutu liikuvuse toimivuse, hädaolukordadega toimetuleku ning inimeste tervist ja heaolu toetava elukeskkonna tagamiseks. Lisaks on toodud suunad energiatõhususe suurendamiseks kolmes valdkonnas – hoonestu, transport ja teevalgustus. Arengukava esitab 20 meedet koos tegevustega, mille abil saavutatakse kohanemine ja heitmete vähenemine läbi kümneaastase ajatelje. Tegevuskavas on välja toodud aastatel 2021-2025 elluviidavad tegevused, mis aitavad kaasa meetme eesmärkide saavutamisele. KLAKi lisades on esitatud mõjude analüüs ja meetmete seosed valdkondlike strateegiatega.
KLAK-is käsitletakse peamiselt meetmeid, mille elluviimine toob vallale kasu ka juhul, kui kliimariskid prognoositavas ulatuses ei täitu. Need on meetmed, mis lisaks varaliste, tervise- ja keskkonnakahjude ärahoidmisele ja vähendamisele toetavad veel:
– kvaliteetse ja inimmõõtmelise avaliku ruumi kujundamist;
– elukeskkonna parendamist ja piirkonna atraktiivsemaks muutmist nii elanikele kui ka külalistele;
– kliimamuutuste leevendamisega ehk CO₂ emissioonide vähendamisega seotud eesmärkide täitmist.
Arengukava koostas MTÜ Balti Keskkonnafoorum koostöös Eesti Maaülikooli ning Viimsi Vallavalitsuse spetsialistidega projekti „Säästlike ja kliimamuutustele vastupidavate linnaliste sademeveesüsteemide arendamine“ (LIFE UrbanStorm) raames, mida rahastavad Euroopa Liidu LIFE+ programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.