Testalade ehitus on lõpetatud.
Viimsi mõisa pargist voolab läbi suur osa Pärnamäe veehoidla ümbruses paikneva elamupiirkonna ning Viimsi aleviku sademeveest. Testala eesmärk oli kasutada pargis looduslähedasi sademeveesüsteeme, mis kuivendavad pargi territooriumil pinnast ja kaitsevad parki läbiva kraavi kaldaid erosiooni eest, vähendades voolu kiirust kraavis, ning muuta selle tegevusega parki kohalike seas populaarsemaks.
Käesolev projekt käsitles pargi lõuna-kagu piirkonnas paiknevat kraavi ja selle vahetut ümbrust. Projektala ulatus ligikaudu 5 m kraavi teljest mõlemale poole ja hõlmas kraavi äravoolu juures asuvad liigniisked alad kahel pool kraavi. Olemasoleva kraavi seisukord oli ebaesteetiline. Pargis küll niidetakse igal aastal, kuid kraavi ümbrus oli kohati võsastunud. Täiendava tööna on pargi valdajal lähiajal plaanis ka sanitaarraie, mida teostatakse vastavalt hoolduskavale. Sanitaarraide käigus eemaldatakse halvas seisukorras ja olulisi vaateid varjavad puud. Kraavis ja kraavi nõlvadel kasvavad puud eemaldati tööde käigus.
Lisaks ebaesteetilisele kraavile oli kõnealust kraavi ümbritsev pargi osa liigniiske. Kraavi kerge süvendamise ja voolukiiruse aeglustamisega parandati ümbritseva ala niiskusrežiimi. Lisaks projekteeriti kahele poole kraavi kõige märjematele aladele dreenkanalid. Dreenkanalite piirkonnas planeeriti maapind ühtlase kaldega kraavi suunas. Selliselt lohkude kaotamise ja maapinnal voolava sademevee ärajuhtimisega paraneb pinnase niiskusrežiim ning pargi kõrghaljastus on haiguste poolt vähem ohustatud.
Kujunduses kasutati materjale, mis olid pargis juba olemas ning sobilikud ka ajaloolisesse miljöösse. Kujunduskontseptsiooni kohaselt säilitati läbi pargi looklev kraav, sidudes selle esteetiliselt juba korrastatud eesvooluveekogudega. Laienduste projekteerimisel lähtuti soodustavast pargimaastikust, mis võimaldas uutel elementidel maastikku sulanduda paiga iseloomu pigem rõhutades kui muutes. Kraavi muudab huvitavaks laiema veepeegliga ning veetõkete ja kärestikuga lõikude vaheldumine. Kosk oli ka varem pargi veesüsteemi elemendiks, kuid pole teada, kus see varasemalt asus. Kraavi nõlvade ilmestamiseks istutati rühmiti erinevaid vee- ja kaldataimi, jättes kraavi samas täies ulatuses vaadeldavaks.
Korrastatud kraavi pikkus on 225 m ja projekteeritava ala suurus 4600 m². Projektiala piires oli ettenähtud ala korrastamine. Korrastamise käigus kraavi asukohta ei muudetud. Kohati muudeti kraavi põhja laiust ja nõlvust. Eesmärk oli säilitada lookleva kaldajoonega kraav kogu ulatuses. Kraavi põhja laiuse muutmisega suurendati lõiguti veepinda. Kogu kraavi pikkuses projekteeriti veetõkkeid, mis aeglustavad veevoolu, aitavad kohati reguleerida kraavi pikikallet erosiooni vähendamiseks, tekitavad veevulinat ning mitmekesistavad miljööd. Kraavi projekteeriti ka mitmeid ühenduskohti – astekivide ning tammiga. Tammil olev jalgtee on 2 m lai.
Üldiselt võib kraavi jaotada kolmeks piirkonnaks – kraavi kiirevooluline lõunaosa, võsastunud keskosa ja aeglase vooluga põhjaosa. Kraaviosade eriilmelisust võimendati kujundamisega, et muuta veekogu atraktiivsemaks.
