Testala ehitusluba on väljastatud ja ehitus prognoositud 2023/2024.
Käesoleva projekti eesmärgiks oli leida sobivad sademevee juhtimis- ja immutuslahendused Tallinnas Nõmme linnaosas asuvale Trummi piirkonnale. Trummi piirkonna sademeveekorralduse põhimõte on immutada võimalikult palju sademevett looduslikul viisil pinnasesse. Selleks on kavandatud mitmekülgsed lahendused, mis võimaldavad koguda ja immutada sademevett ning talveperioodil ka lund ja selle sulamisel tekkivat vett.
Trummi piirkond asub Tallinna Vana-Mustamäe asumis, mis asetseb Nõmme ja Mustamäe piiril. Nõmme linnaosa eeldused sademevee immutamiseks võrreldes teiste Tallinna linnaosadega on kõige paremad. Projektlahendus on koostatud Seljaku, Pidu, Vana-Mustamäe, Torni, Trummi, Külmallika, Soone ja Lossi tänavatele ning selle kogupindala on 368 131 m². Kokku töötati põhiprojekti staadiumis välja 17 lahendust sademevee ärajuhtimiseks või lokaalseks immutamiseks.
Projekteeritav piirkond on jagatud 9 valgalaks vastavalt väljavooludele. Valgalad jagunevad omakorda alamvalgaladeks. Piirkonnas määrati sademeveesüsteemide alamvalgalad eraldi liikluspindadele (parklad, tänavad jm kõva kattega alad), metsa- ja muudele looduslikele aladele ning erakinnistutele. Valgalade modelleerimiseks kasutati programme Autodesk Storm and Sanitary Analysis. Modelleerimisel algandmete määramisel lähtuti standardist EVS 848:2021.
Sademevee kogumise alad on kavandatud, võttes arvesse
- piirkonna olemasolevaid asfaltpindu;
- perspektiivsete parklate pindalasid;
- katustelt tulevat vett;
- projekti piirkonnast välja jäänud, kuid perspektiivis ühendatavaid pindu (praegu kruusaga kaetud kõnniteed jm platsid, kus ei ole haljastust).
Arvestades, et lahendused on kavandatud avalikku tänavaruumi, on silmas peetud ka parkimisvõimalusi ning kasutatud nende rohelisemaks muutmisel vett läbilaskvaid katendeid nagu murukivi ja killustikalused. Lahenduste eesmärk on sademevett võimalikult palju immutada ja ära juhtida, et ära hoida sademeveest tingitud probleeme ning samal ajal parandada piirkonnas elavate inimeste elukeskkonda.
Taimi valides eelistati kodumaiseid liike, mis taluksid äärmuslikke tingimusi nagu liigniiskus ja põud ning vajaksid võimalikult vähe hooldust. Samuti peeti silmas haiguskindlust, vähenõudlikkust, vastupidavust Eesti kliimas ja linnatingimustes, keskkonda sobivust ning saasteainete eemaldamise tõhusust (nt imbpeenarde taimed, mis eemaldavad sademeveest kahjulikke ühendeid).
Taimede istutusalad on kavandatud sõiduteest sellisele kaugusele, et talvisel ajal soolatud teedel sõitvate autode rataste alt pritsiv kloriide sisaldav lumi ei satuks istutatavate taimede peale. Istutusalad kaetakse männi koorepuru multšiga, mis aitab vähendada istutusalade hooldusvajadust. Projektala olemasolev kõrghaljastus on rahuldavas seisukorras. Projektlahenduse väljatöötamisel lähtuti sellest, et säiliks maksimaalselt väärtuslik ja oluline kõrghaljastus.
